Kodulugu

KODULOOLINE  KIRJANDUS

 

                                                                                                     SAABUNUD  2017

Remmel, Mari-Ann. Vennaste ja vete vald : Nabala kohajutud. – Tartu-Nabala, 2017

Milliseid nimesid pandi lastele Jumindal? [1782 – 1926] : meie küla lood. – Juminda, 2015

Palamets, Hillar. Pajatusi Keilast ja kaugemalt. – 2017

Harjumaa linnulennult. – [Tallinn] : Harjumaa Omavalitsuste Liit, 2017

Juminda jubijäneksed : meie küla lood. – Juminda, 2010

Sauter, Peeter ja Vacht, Valdur. Postkastid õrrel : külakirjad Saue vallast. – Saue, 2017

Koppel, Helle. Vanamõisa vihikud 2 : Mäeküla ja Piiriküla kohalugusid. – Vanamõisa, 2016

Povel-Puusepp, Evelin. Linnas on ilu : Saue linn. – Saue, 2013

Märtmaa, Daniel. Meenutusi : [CD]. – 2011

Saue : aeg ja lugu : kümme jäädvustatud hetke Saue Kodu-uurimise Seltsingu varalaekast : [postkaardikomplekt]. – [2013]

Saue linn. – Saue, 2007

Mõttus, Aksel. Karmi elukroonikat II : Metsavenna lood. – Tallinn : Grenader, 2016

                           

               

 

SAABUNUD  2016

Raid, Tõnu. Harjumaa ristimine 1219-1220=Christianization of Northern Estonia 1219-1220. – 2016

Veetamm, Agu. Laulasmaa & Lohusalu – loomerahva suvekodu. – 2016

Nõmm, Jaan. Minu elu Eestis enne elu üle mere. – 2015    [Riisipere, Nissi, Ellamaa kant]

Vääna Raamatukogu 90. – 2015

Lindmäe, Herbert. Suvesõda Harjumaal : 1941. – Tartu, 2015

Vääna Raamatukogu 90. – [Vääna, 2016]

Nõmm, Jaan. Minu elu Eestis enne elu üle mere. – 2015

Teinbas, Lembit. Saue : möödunud aegade kaja. – 2016

Tsirel, Ireene. Verk, Marju. Muistendeid, legende ja muid külajutte Kose kihelkonnast. – Kose, 2016

Veski, Rein. Taavet Paasi tütred. II osa : Alma Veski lugu. – Tallinn, 2016

 

                                                                                      

 

TÄHTPÄEVI 2017

*****************************************************************************************************************************************************

 

11. jaanuar – Priit Põldroos 115  (1902- 28.07. 1968), näitleja, lavastaja, teatripedagoog, -kriitik. Sünd. Riisipere vallas Tabara külas

13. jaanuar – Mati Palm 75 (1942), laulja. Sünd. Saue külas, Kople talus. Õppinud Jälgimäe koolis

5. veebruar – Aivar Põldvee 55 (1962), ajaloolane. Sünd. Paldiskis. Lõpetanud Keila Keskkooli. Olnud pedagoog Keila koolis, töötanud Harjumaa Muuseumis

9. veebruar – Ruts Baumann 125 (1892- 17.09.1960), näitleja. Elanud ja tegutsenud Nissi vallas Ellamaal. Osales Keila näiteringide töös

10. veebruar – Aksel Telgmaa 85 (1932), paljude matemaatikaõpikute autor. Elab Keilas. Kooliteed alustas Padise koolist

11. veebruar – Igor Tõnurist 70 (1947), folklorist, rahvamuusikategelane. Sünd. Keilas

13. veebruar – Enn Soosaar 80 (1937-2010), tõlkija, kriitik, publitsist. Tema raamatukogu on annetatud Harju Maakonnaraamatukogule Keilas

17. veebruar – Eduard Bornhöhe 155 (1962 – 17.11.1923), kirjanik. Kokkupuuted olid Kulna, Keila, Harku ja Padise kandiga. See kajastub ka tema teostes („Tasuja” jm)

20. veebruar – August Palm 115 (1902-2.04.1972), kirjandusteadlane. Sünd. Saue vallas. Õppis Jälgimäe koolis

24. veebruar – Ago Kokser 65 (1952), omavalitsustegelane. Olnud Keila linnapea, Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevdirektor

28. veebruar – Enno Lehis 105 (1912 – 13.12.2011), kunstnik ja muusik. Sünd. Loksal

2. märts – Muia Veetamm 110 (2.03.1907-15.12.1995), luuletaja. Sünd. praeguses Kose vallas Kirivalla külas Arukausi talus

7. märts – Jaan Manitski 75 (1942), poliitik, ettevõtja, kunstikoguja. Sünd. Viinistu külas

12. märts – Gustav Adolf Hippius 225 (1792 – 6.10.1856), kunstnik. Sünd. Nissis

28. märts – Veera Saar 105 (1902-20.07.2004) , kirjanik ja pedagoog. Elas Arukülas

30. märts – Boris Kõrver 100 (1917- 17.08.1994), helilooja. Elanud Kehras

5. aprill – Kärt Tomingas 50 (1967), laulja ja näitleja. Elanud Keilas. Lõpetas Keila Keskkooli

11. aprill – Arved Viirlaid 95 (1922-21.06.2015), kirjanik. Sünd. Harjumaal Kloostri vallas, Liiskülas

2. mai – Otto Reinhold von Holtz 260 (1757-10.05.1828), vaimulik ja kirjamees. Keila Miikaeli koguduse pastor, Lääne-Harju praost. Sünd. ja surn. Keilas

14. mai – Heino Kiik 90 (1927-22.02.2013), kirjanik ja aednik. Elas Kuusalu vallas Kasispea külas Välja talus, kuhu rajas dendropargi

21. mai – Pedro Krusten 120 (1897-14.01.1987), kirjanik. Sünd. Harku vallas, Murastes

30. mai – Balder Tomasberg 120 (1897-25.03.1919), kunstnik. Sünd. Paldiskis. Langes Eesti Vabadussõjas. Maetud Paldiski kalmistule

22. juuni – Leelo Tungal 70 (1947), luuletaja ja kirjanik. Sündis Ruila kooliõpetajate peres. Lõpetas Ruila 8-kl. kooli. Töötanud Ruila koolis eesti keele õpetajana. Elab Ruilas

29. juuni – Laine Villenthal 95 (1922-23.05.2009), vaimulik, esimene naiskirikuõpetaja Eestis. Teenis Võrumaal. Sünd. Nissi vallas Ellamaal. Õppis Ellamaa algkoolis. Töötanud Turbas lasteaia juhatajana. Elu viimased aastad möödusid Nissis

5. juuli – Aleksander Tassa 135 (1882-23.03.1955), kunstnik ja kirjanik. Suvemaja asus Vasalemmas

13. juuli – Hillar Palamets 90 (1927), ajaloolane ja pedagoog. Noorpõlve kodukoht Keilas, õppinud Keila Algkoolis

5. august – Aleksander Möldroo 115, 1902-16.09.1991), kunstnik. Elas Kloogal

5. august – Otto Magnus von Stackelberg 230 (1787-8.04.1837), kunstnik, Vääna mõisnik. Sünd. ja elanud Vääna mõisa. Projekteeris Stackelbergide matusekabeli Keila kirikuaias

4. september – Mikk Mikiver 80 (1937-9.01.2006), näitleja, lavastaja. Pärit Loksalt, õppis Loksa koolis

11. oktoober – Jakob Ploompuu 145 (1872-13.09.1948), ajakirjanik, tõlkija, kirjastaja, raamatukaupmees. Sünd. Kuusalu kihelkonnas, Kolga vallas. Õppis Hirvli külakoolis. Maetud Kuusalu kalmistule

19. oktoober – Aivar Pohlak 55 (1962), jalgpallur, sporditegelane. Olnud Kose vallavolikogu liige ja õpetaja Oru koolis. Kirjutanud lastejutte ja luuletusi

1. november – Robert Rägastik 115 (1902-9.05.1959), geograaf, pedagoog, Eesti Geograafia Seltsi asutajaliige. Sünd. Keilas. Oli õpetaja Paldiskis

5.november – Arved Haug 95 (1922-18.10.1995), helilooja, pillimees, laulja. Sünd. Viimsi vallas Tammneemes

2. detsember – Arvi Kork 90 (1927-1.04.1997), kirjanik. Sünd. Peningi vallas

16. detsember – Silvia Truu 95 (1922-5.05.1990), laste- ja noorsookirjanik. Sünd. Paldiskis

30. detsember – Otto von Kotzebue 230 (15.02.1846), meresõitja ja maadeavastaja. Sünd. Kose mõisas. Maetud Kose kalmistule

                                                                               

***********************************************************************************************************************************************

 

 

 

KODULOOLISED MATERJALID

Keila linna ja Harjumaa kohta võib leida teavet elektroonilisest andmebaasist URRAM, millesse sisestatakse kodulooteemalisi artikleid alates 2003 aastast.

Sisestatud kirjed kajastuvad internetipõhises andmebaasis www.kodulugu.ee, kus on ka artiklite täistekste.

Enne seda, alates aastast 1997, kasutati kirjete sisestamiseks Norra raamatukoguprogrammi Micromarc. 2003.a. konverteeriti selle andmebaasi kirjed uude veebipõhisesse programmi Urram, tehnilistel põhjustel siiski mõningate ebatäpsustega.

Varasema perioodi kohta (kuni aastani 1997) on olemas Harjumaa ja Keila linna kohta kaartkataloog, mille  ülesehitus on temaatiline (ajalugu, haridus, loodus, personaalia jne.).

Koduloolisse fondi tellitakse asjakohaseid raamatuid ja teisi trükiseid. Eelnevast ajast on olemas ka ajaleheväljalõigete mappe, nimestikke ja muid materjalid.

Kodupaigaga seotud isikute kohta koostatakse Tähtpäevakalendrit. Uut koduloolist kirjandust ja isikute juubelitähtpäevi tutvustatakse vastavate raamatunäituste ja -väljapanekutega.

Raamatukogus on võimalik lugeda järgmisi Harjumaa ajalehti:

Harju Elu                           1954 – 1992; 2008 –

Harju Uudised                  2002

Harjumaa                          1992 – 2008

Harju Ekspress                2006 – 2009

Keila Leht                          1991 – 1995; 2007 –

Keila: linna infoleht          2001 – 2007

Keila Nädal                       1998

Lääne-Harju Ekspress   1995 – 2006

Sõnumitooja                     1994 –

Bolševistlik Sõna : Keila rajooni ajaleht       1950-1952

Kollektiivne Töö : Keila rajooni ajaleht          1953-1962

Leninlik Lipp : Loksa rajooni ajaleht             1955-1957

On olemas ka valik valdade ja linnade ajalehti nagu Saku Sõnumid, Rae Sõnumid, Viimsi Teataja, Kiili Leht jt.

 

Kodulooliste materjalide otsimisel saab kasutada ka:

artiklite andmebaasi ISE

raamatute e-kataloogi ESTER

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalset arhiivi DIGAR

Harjumaa Muuseumi kodulehekülge

andmebaasi Kodulugu

 

Harjumaa perioodikaväljaandeid Eesti Rahvusraamatukogu digitaalses arhiivis DIGAR:

 

Harju Ekspress : Harju maakonna nädalaleht

Harjumaa : maakonnaleht

Harju Elu : maakonnaleht aastast 1944

Harjumaa Keskkonnaleht : [ajalehe Harju Ekspress lisa]

Eesti Teataja : Harju- ja Raplamaa  /kirjastaja: Eesti Reformierakond/

Sõnumitooja : maakonnaleht : Ida-Harjumaa

Padise Valla Infoleht

Saku Sõnumid

Vasalemma Vald : infoleht

Rae Sõnumid : Rae valla ametlik väljaanne

Kõue Kuulutaja : Kõue valla infoleht

Harku Valla Teataja

Aegviidu Aeg : Aegviidu valla sõltumatu leht

Viimsi Teataja

Kiili Leht : Kiili Valla ajaleht

Jõelähtme : vallaleht

Külajutud : [ajaleht] /kirjastaja: MTÜ Juminda Külaselts/

Neemekene : Neeme küla ajaleht

Oma Poolsaar : Ihasalu ja Neeme küla ajaleht

Kooliekspress  /kirjastaja: Nissi Põhikool/

Nissi Kooli Teataja

Tasuja : Rävala Malevkonna ajakiri  (1938, 1940)

 

NB! DIGAR`it täiendatakse pidevalt

 

Lisaks sellele leidub andmebaasis DIGAR (www.digar.ee) näiteks  märksõnale “Harjumaa” üle 20 vaste ka raamatuid ja üle 400 vaste  pildimaterjali (fotod, postkaardid), s.h. näiteks märksõnale “Keila” 58 , “Nissi” 8 , “Kose” 19 , “Saku” 5 , “Paldiski” 61 vastet,  jne. /seisuga jaan., 2015/

 

Internetist saab lugeda veel

ajalehe “Harju Elu” võrguväljaannet     www.harjuelu.ee

ajalehte “Keila Leht”       http://www.keila.ee/et/lehenumbrid

Keila valla ajalehte      http://www.keilavald.ee/keila-valla-leht

Harjumaa valdade uudiseid      http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/  ja   www.kylauudis.ee

 

 

 

 

 

 

***********************************************************************************************************************************************

                                                                                                 HUVITAV!!!     HUVITAV !!!

                                                                                                                ↓↓↓↓↓↓

***********************************************************************************************************************************************

 

 

HARJUMAAGA SEOTUD PAIGAD ILUKIRJANDUSES (nimestik)

 

Proosa:

Adson, Artur. Kadunud maailm.  1954, lk. 259  [Keila-Joa]

Bornhöhe, Eduard. Tasuja.   [Klooga mõis]

Hint, Aadu. Tuuline rand. III.  1960, lk. 281  [Keila lahing 1918]

Kippel, Enn. Suure nutu ajal. I.  1992, lk. 94  [Padise]

Kross, Jaan. Klio silma all.  1972, lk. 124  [Keila]

Kross, Jaan. Wikmani poisid.  1988, lk. 507  [Laulasmaa]

Laar, Hans. Pirnipuu, pronks ja marmor.  1988.  [Paldiski]

Mänd, Heljo. Sammaldunud auto.  2014.  [Keila]

Schmidt, Erik. Tuultest tõugatud.  1999.  [Naissaar]

Tohvri, Erik. Majad jõe ääres.  2001, lk. 42  [Jägala-Joa]

Tungal, Leelo. Seltsimees laps.  2008, lk. 102-107, jm   [Ruila kool]

Vihma, Sirje. Kapilooma seiklused.  2006, lk. 14  [Klooga]

Viirlaid, Arved. Ajal on mitu nägu.  2005, lk. 112  [Padise mõis]

 

Luule:

Jürisson, Helvi. Selle ilma kõlakojas.  2013, lk. 44  [luuletaja maja Keilas]

Kaalep, Ain. Paani surm.  1976, lk. 50  [Keila]

Morell, Madli. Tõsimäng.  1983, lk. 36  [bussisõit Lohusalust Tallinna]

Muller, Helgi. Linnulina.  1970, lk. 38   [Klooga]

Niit, Ellen. Linnuvoolija.  1970, lk. 83  [Keila, Vääna]

Niit, Ellen. Vee peal käija.  1977, lk. 103  [Keila jõgi]

Rummo, Paul. Väike luuleraamat.  1985, lk. 22 [Laulasmaa]

Traat, Mats. Sügislootus.  1986, lk. 31 [Keila-Joa]

Under, Marie. Lauluga ristitud.  2012, lk. 72 [Maardu]

Veetamm, Muia.  Vee ja liiva joonel.  1974, lk. 21, 117, 135 [Muraste, Laulasmaa,

Lohusalu]

   

Antud nimekiri on esialgne ja seda saab täiendada jooksvalt. Tähelepanu on pööratud sellele, et tekstis oleks koht nimeliselt mainitud (nagu näiteks luuletuste puhul on) või konkreetselt äratuntav. Nimekiri võiks abiks olla näiteks kirjanduslike ekskursioonide korraldamisel.

 

 

 

 

 

****************************************************************************************************************************************************

                                                                           NOPPEID JÕULUKOMMETE KOHTA HARJUMAAL

                                                                           Matthias Johann Eiseni raamatust Meie jõulud. (Tallinn: Olion, 2006)

 

Jõuluootus.  Toomapäev.

R i s t i ja M a d i s e kihelkonnas lubati naiste näputöödest vaid kotinõelumist.

P a l d i s k i pool tarvitatud jõulusöögi ajal tihti puunuge. Neid valmistatud laastudest. Enne jõule teinud lapsed neid hoolsasti, sest vanadega ei arvatud sobivaks jõulusid vastu võtta. Peremehel oli igatahes lihalõikamisel terasnuga. Kahvliteks tarvitati sõrmi.

Vallatuid ja lugeda mittetahtvaid lapsi ähvardati jõuluks panna sealauta. Ähvardati küll, aga harva pandi. K e i l a s räägitakse, et seal söönud kord siga lauta viidud väikse lapse ära.

Kurjad vaimud ja ristid.

Jõuluööl otsivad kurjad vaimud maja juurest ratsutamiseks leivalabidat ja ahjuluuda, ka roopi. Liivalabidaga ja ahjuluuaga ei ratsuta ometi Vanapagan nagu R i s t i l väidetakse, vaid nõiad, loksberilased ja maksamerelised, kes luuda ja labidat oma hobuseks tehes ratsutavad jõuluöisele või vana-aastaöisele peole. K o s e l t on teateid kirja pandus, et jõuluööl keegi isik majas kurjade vaimude eemalepeletamiseks ikka valju häälega lugenud piiblit või laulnud vaimulikke laule.

Jõulupuu.

K e i l a s pisteti [jõuluõhtul] õueukse kohale räästasse mõned kuuseoksad. Ka valati peentele kuuseokstele veel õlut peale, et nad paremini lõhnaksid.

Tuled.

R i s t i rootslased panid jõuluööl loomade söötmise ajaks lauta kaks küünalt põlema; üht nimetati „dadas liuse”, teist „nannas liuse” (taadi küünal ja eide küünal). Kelle küünal enne otsa põles, see suri varem. Pirru põlemise kohta on määramata kohast H a r j u m a a l kirja pandud sellekohane märkus, et jõuluõhtul süüdatud 3-6 pirdu korraga põlema. Pirdu ei tohtinud jõulu ajal äkisti kustutada, vaid pird torgati leede, kus ta pikkamisi kustus, sest „vommil mähib Maarja oma last”. Näib, nagu oleks kardetud pirru äkilise kustumise tagajärjel Maarjat ja ta last vommil pimedas kimpu jätta. Pikaldasel pirru kustumisel võis ristiusust jõulukommetesse võetud Maarja otsida abinõusid toimetulekuks.

Toidud ja söömine.

P a l d i s k i pool tehti jõululeivale rist peale kriidiga. K o s e l lasti jõuluorikas [seasarnaseks küpsetatud leib] laual seista jõuluõhtust uusaasta hommikuni, mil see katki lõigati ja loomadele õnnetuste eemalhoidmiseks söödeti. N i s s i s kardeti seapea ja vorstide jõululaualt puududes näljaaasta tulevat. H a r j u-J a a n i s õnnistanud pereisa rooga; arvatud, et niisugusel puhul leivaõnnistus majast ei lahku.

Õlu.

Et tuleks hea vilja-aasta ja saadaks head õlut: R i s t i l loodeti saavutada sama hüvet, kui saunas vihtlemisel joodi õlut ja ülejäänud õlu vastu lage visati.

Koduloomadki pidi osa saama jõuluõllest. R i s t i l valatakse leivale õlut peale ja pritsitakse heinu õllega. Juhtus ka (looma) ninale õlle pritsimist. H a r j u-J a a n i s oli peale muu pühadeaegne toit veel „peerge”, see on: piim pandi patta ja aeti keema; kui piim tõusis, valati õlut juurde ja klopiti vahel muna hulka; lisati supile mõnikord veel sepikupudi. „Peergest” tuntakse nüüd õllesupi nime all, kuid see ei ole enam üldine pühadeaegne toit. Nüüd pannakse supile suhkrut sisse, vanasti „peergele” suhkrut ei lisatud. Ei valmistatud aga mitte ainult H a r j u-J a a n i s õlleleent, vaid seda kommet tuntakse kaugemalgi.

Üldised jõulukombed:

Puhastamine ja ehtimine.

K e i l a s ehiti vahel seinu värvitud höövlilaastudega.

Pühitsemise kommetest [ohver kaitsevaimudele].

R i s t i l minnakse öösel sauna, võetakse õlu-leiba kaasa ja juuakse seal; mis üle jääb, visatakse vastu lage. See arvatakse mõjutavat paremat viljakasvamist.

Magamine.

R i s t i l rootslased õmblesid magajad [kes varakult magama läksid] kotti. N i s s i s õmmeldi magajale tuhakott sabasse. H a r j u m a a l kuskil arvatakse, et jõuluöödel magaja kogu aasta laisaks jääb.

Sool.

R i s t i l jälle [kardeti], et Vanapagan tuleb öösel jooma kaevuvett, kui sinna õhtul ei ole visatud soola.

Vesi.

H a r j u m a a l pesti [end] kapa seest, mille põhjas pussnuga ja hõbesõrmus.

H a r j u m a a l käis peremees õhtul kõige viimaks kaevust vett toomas ja pani siis kaevu kinni; pärast seda ei tohtinud õhtul keegi enam vett tuua.

Järgmised jõulupäevad

K u u s a l u s nimetataks teist jõulupüha, Stefanuse taevast sünnipäeva, tabanipäevaks; mujal ei tunta seda nime. K u u s a l u elanikud, osalt pärit Soomest, on sealt kaasa toonud Tabani tundmise. K u u s a l u s t üleskirjutatud laul Tabani kohta:

Tabani on takust tehtud,

koerakarvust on kuotud,

linaluist on lõugetatud,

hundinahast õmmeldud.

Teises laulus nimetatakse Tabanit hobuste härraks.

 

 

***********************************************************************************************************************************************

1887. aastal avaldas ajaleht „Postimees” kolmes järjestikuses numbris EDUARD VILDE kirjutise Lahtised lehed minu päevaraamatust” (nr. 36 – Lahtised lehed minu päevaraamatust  I. Keila näitusmüügil; nr. 37 – Lahtised lehed minu päevaraamatust  II. Keila näitusmüügil; nr. 38 – Lahtised lehed minu päevaraamatust  III.).

Kirjanik meenutab külaskäiku koos vürst Volkonskiga Keila näitusmüügile-laulupeole (arvatavasti aastal 1885). Samas kirjeldab ta ka Joa lossi ning selle lähiümbrust, vürst Volkonski elu, Joa mõisa kooli, haiglat, apteeki jm.

 

Täisteksti saab lugeda digiteeritud eesti ajalehtede andmekogust DEA.

 

**********************************************************************************************************************************************